Kui hakkad kodus vannituba, kööki, esikut või terrassi uuendama, siis tundub plaadivalik esialgu üsna lihtne: valid värvi, mõõdu ja mustri ning tehtud. Tegelikult tekivad enamikul klientidel üsna sarnased küsimused, sest plaadid peavad lisaks heale välimusele ka päriselt igapäevaelus vastu pidama.
Panime kokku kõige levinumad plaadiküsimused ja muidugi ka vastused, mis aitavad sul teha kindlama valiku, olgu teemaks vannitoa-, põranda-, seina- või terrassiplaadid.
Jah, tohib küll. Üks levinumaid müüte on, et väikeses vannitoas või WC-s peab kasutama ainult väikest plaati. Tegelikult jätab suur plaat ruumi sageli avarama ja rahulikuma mulje, sest vuugijooni on vähem.
Kui soovid modernset ja ühtlast üldmuljet, siis tasub kaaluda ka suuremaid formaate, näiteks 60 × 60 või 60 × 120 cm, mis on Eestis väga populaarsed mõõdud.
Kõik plaadid ei sobi. Vannitoas on oluline, et plaadid taluksid niiskust ja oleksid kasutuskohale sobivate omadustega. Näiteks seinaplaat võib olla suurema veeimavusega ja nõrgem, mistõttu ei ole see põrandale sobiv.
Kui valid vannitoa põrandaplaate, siis tasub hinnata nii veeimavust, libisemiskindlust kui ka kulumiskindlust.
Põrandaplaati võib seina paigaldada küll. See on tavapärane ja praktiline lahendus, eriti dušinurgas või aktsentseinal.
Seinaplaati põrandale panna ei tohi, sest see on tihti õhem ning puudub sobiv kulumiskindlus – see ei ole mõeldud koormuse talumiseks. Seega on hea meelde jätta, et põrandaplaat sobib mitmesse kohta, seinaplaat tuleb jätta eelkõige seinale.
Enamasti ei ole plaat nii libe, kui see esmapilgul tundub. Paljud plaadid on igapäevases kasutuses turvalised ka siis, kui pind on visuaalselt sile.
Samas valitakse vahel liiga kare plaat, sest see tundub katsudes kindlam. Siin tasub mõelda hooldusele: väga karedat ja reljeefset pinda võib olla keerulisem puhastada, kuna mustus ja katlakivi jäävad pinnastruktuuri kinni. Parim valik on tasakaal, kus plaati on lihtne hooldada ja ruumis on mugav liikuda.
Paljudel plaatidel on hinnasildi peale märgitud libisemiskindluse grupp (R9, R10, R11, R12, R13). See määrab plaadi karedusastme. Mida suurem grupp, seda karedam on plaat.
Kui jääd parima plaadi leidmisel hätta, ära karda kaupluses nõu küsida.
Õue sobivad plaadid peavad olema külmakindlad ja väikese veeimavusega. Põhjus on lihtne: kui vesi pääseb plaadi sisse ja külmub, siis see paisub ning võib plaati aja jooksul lõhkuda.
Terrassidele ja välitreppidele valitakse spetsiaalsed külmakindlad plaadid. Näiteks 2 cm paksused terrassiplaadid on väga praktiline lahendus, kui soovid vastupidavat tulemust.
Jah, enamasti võid. Külmakindlus on määrav eelkõige välitingimustes, kus tekivad jää, külm vesi ja pidev temperatuuride kõikumine. Esikus ja koridoris on olukord teistsugune, sest vesi ei külmu samal viisil plaadi sees.
Seega, kui plaanid plaatimist ja mõtled, kuidas valida esiku põrandaplaati, siis ei pea külmakindluse puudumine automaatselt tähendama, et plaat ei sobi. Tähtsam on, et pind oleks vastupidav ja sobiks sinu pere igapäevase kasutusega.
Kulumiskindlus sõltub sellest, kuidas ruumi kasutatakse. Kui kodus on lapsed, suured koerad või ruumis käiakse palju välisjalanõudega, siis tasub valida suurem kulumiskindlus. Kui tegemist on rahulikuma ruumi, näiteks magamistoa või külaliste WC-ga, saab olla paindlikum.
Kulumiskindluse kohta leiad infot meie kaupluses hinnasildilt PEI-klassina. Klassid on 1-st 5-ni, kus:
1. grupp (PEI I) – seinaplaadid
2. grupp (PEI II) – põrandaplaadid ruumidesse, kus käiakse ilma jalanõudeta, nt duširuum
3. grupp (PEI III) – põrandaplaadid ruumidesse, kus käiakse rohkem, nt eluruumid
4. grupp (PEI IV) – põrandaplaadid paljukäidavatesse ruumidesse, nt esik, köök
5. grupp (PEI V) – põrandaplaadid üldkasutatavasse ruumidesse, nt koolid, kaubanduskeskused
Hea soovitus on mõelda praktiliselt: parem valida veidi vastupidavam plaat, kui hiljem kahetseda, et pind ei talu koormust või igapäevast pesemist.
Üldiselt sobivad plaadid põrandaküttega väga hästi, kusjuures need juhivad soojust efektiivselt ja ruum soojeneb ühtlaselt. Olulisem kui plaadi tüüp on see, et paigaldaja kasutaks põrandaküttele sobivaid segusid ja liime.
Kui sul on põrandaküte, tasub paigaldajaga üle vaadata, millised materjalid sobivad just sinu aluspinna ja valitud plaadiga. Õiged tehnilised nüansid tagavad püsiva tulemuse.
Vuugi toon mõjutab ruumi üldmuljet rohkem, kui esmapilgul arvatakse. Kui valid vuugi plaadiga samas toonis, jääb tulemus rahulik ja ühtlane, sest vuugijooned ei tõmba tähelepanu. Kontrastset vuuki kasutatakse pigem teadliku disainivõttena, näiteks väikeste dekoratiivplaatide puhul.
Epoksiidvuuk on hea valik kohtadesse, kus on rohkem niiskust ja mustust, näiteks dušinurk või köögi tagasein. See on vastupidav ja lihtsamini puhastatav.
Jah, kindlasti. Kõige tavalisem viga plaatide ostmisel on see, et võetakse täpselt arvutatud kogus ja rohkem mitte. Praktikas tuleb aga alati lõikeid, mõni plaat võib transportimisel või paigaldusel puruneda ning lisaks võivad sama plaadi hilisemad partiid erineda toonilt või mõõdult või üldse tootmisest maas olla.
Mõistlik varu on umbes 10%. See väike lisakogus säästab sind hiljem olukorrast, kus mõne plaadi asendamine muutub kulukaks või isegi võimatuks.
Plaatide valimine ei pea olema stressirohke. Kui tead, millised omadused on sinu ruumis olulised, on lihtne leida lahendus, mis näeb hea välja ja kestab.
Tule Hansas Plaadimaailma – vaata näidiseid päris valguses ja küsi julgelt nõu.
Ole kursis esimeste pakkumiste ja uute toodetega!
